
Ada Kodumajutus
Hubane suur privaatne 3-toaline mugavustega katusekorter Hullo külas, Vormsil ootab Sind aastaringselt.
Hubane suur privaatne 3-toaline mugavustega katusekorter Hullo külas, Vormsil ootab Sind aastaringselt.
FIE Eedik Kisler - Autoremonditeenus, haljastustööd, keevitustööd, veoteenus (autokäruga), Tel: (+372) 53 850 605, E-post: eedik.kisler@mail.ee
Hullo külas bussiparkla kõrval asub üks tore ja armas Burksi sahver, kust saab maitsvaid burgereid.
Mailormsi – see on suur ja roosa nõukaaegne kolhoosi kontorihoone, mis oma algupärase otstarbe täitmiseni kunagi ei jõudnudki. Siin oli paar aastakümmet Talleksi puhkekeskus, siin elas varasemalt perekond, kes alustas majale uue hingamise andmist ning nüüdseks on see „ühepereelamu“ ja maakodu. Suveperioodil peatub siin palju häid inimesi.
Elle-Malle Külalistemaja on Vormsil tegutsenud aastast 1994 ja on vanim aastaringselt tegutsev majutusasutus saarel.
Saare muinastulede öö tähistamine toimub Hosby rannas.
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustes on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.
Tule puhkama Aspelini tallu Parunikivi lähistel.
Vormsiga tutvuda on võimalik ka asjatundliku giidi juhtimisel. Marsruute on nii looduse- kui kultuurihuvilistele. Teekonnad on erineva pikkusega ja erineva raskusastmega. Rattaid saab laenutada Sviby sadamast, mis on ka rattamatka algus ja lõpp. Soovi korral saate Sviby sadamas telkida.
Rändrahn Norrby külas. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,6 m, ümbermõõt 25-30 m. Kivi on rabakivigraniidist ja asub Kerkgrunne saare põhjaservas rannavees ning on hõlpsasti leitav. Kivi jääb Väinamere hoiualale. Iseloomulik tunnus on rahnu idaosas 1851. aasta veeseisu märkiv kriips.
Magnushofi külalistemaja asub vana Magnushofi mõisa pargi põlispuude all, ümbruses mõisa kompleksi varemed. Lähedal asub Prästvike jäev koos allikatega, Huitbergi mägi ja muidu ilus Vormsi puutumata loodus.
Asume Norrby külasüdamest pisut eemal privaatses kohas.
Laenutuses on 2 sõudepaati “Kasse”. Paat on mõeldud 4-le inimesele ning loomulikult on meie poolt ka päästevestid, päästerõngas, ankur ja kõik muu vajalik ohutuks seikluseks Vormsit ümbritsevatel lahtedel.
Telefon: +372 5064795
Asub Vormsi poega ühes majas.
Vormsil asub maailma suurim päikeseristide kogu. Päikeseriste hakati saarel kasutama 17. sajandil. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi. Vanim säilinud rist on 1743. aastast, noorim 1923-ndast.
Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Samblikualad on tallamisõrnad! Poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid.
Smen ehk sepakivi on suurim saare siseosa rändrahnudest. Kivi asub Borrby küla Knutersi talu endisel heinamaal ja on 22,6 m ümbermõõduga ja 4,2 m kõrgune. Järskude külgedega alasit meenutav tahukakujuline rabakivigraniidist rahn. Lagi on kaldtasane, mis laskub edelasse. Kivil kasvab rohkesti samblikke. Rahnu kirdeosa on jäänud peaaegu maapinnale, kaguosa istub arvatavasti kuni 1,5 m sügavuselt maa sees. Rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 keeva veega ja kivide loopimisega
Sviby sadama põhiülesanne on vastu võtta liiniparvlaeva, kuid selle kõrvalt on ta ka saare kaubasadamaks, samuti saavad seal peatuda väikelaevad ja jahid.
Kersleti küla lähedal metsas asuva Hundikivi ümbermõõt on 18,7 m ja kõrgus 2,5 m. Nelinurkse pôhiplaaniga, tasase laega lapik rahn on kohati kaetud samblikega. Kivi läbib suur horisontaalne lôhe.
Vormsi õigeusu kogudus oli Eestis ainulaadne. See oli meie ainuke rootsikeelne õigeusu kogudus. Asutamisel näis koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tõttu kaotas ta 20.saj. elujõu, saarerahvas läks suurel arvul tagasi luteri kirikusse.
Ootame külla kuni 7-liikmelisi peresid aga meeldivalt olla võib ka kahekesi. Soovi korral on võimalik ka telkida. Hoonekompleks on suure aiaga, kus on grillimisnurk ja lugemiskiik. Peahoones on kaks magamistuba nelja magamiskohaga, köök, suur tuba koos kamina ja sööginurgaga ning WC-vannituba. Kõrvalhoone õdusas katusekambris on kolm magamiskohta. Akendest avanevad imeilusad vaated ümbritsevale loodusele mida saab nautida ka peahoone ülemiselt ja alumiselt rõdult, mis on ideaalsed kohad kas einestamiseks või niisama mõnusalt aja veetmiseks.
Seiklus algab Vormsi praamil – selles pole isegi kahtlust. Vormsi praam Ormsö sõidab Rohuküla ja Sviby vahet.
Prästvike järve põhjaosas asub esinduslik kooslus allikatest, nendega seotud veekogudest, metsa- ja sooelupaikadest. Et loodushuvilised saaks tutvuda selle osaga Vormsi omapärasest loodusest, rekonstrueeriti Allika matkarada.
Majutus ning telkimine. Avatud aprillist oktoobrini.
Paljud suveüritused toimuvad Hullo Kiigeplatsil.
Vormsi Kaubamaja
Laenutuses on 50 jalgratast. Jalgrattaga sõites saad palju meeldivama kontakti loodusega ning pääsed kohtadesse, kuhu autoga asja ei ole.
Vormsil rakendatakse jäätmete liigiti kogumise süsteemi. Selleks on küladesse rajatud prügimajades eraldi konteinerid sorteerimata olmejäätmete, taaskasutatavate jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete kogumiseks. Kasutatud patareid pane prügimajades asuvatesse vastavatesse konteineritesse.
Metsavahi-Hermase on 1931. aasta talukoht kaunil Vormsi saarel Suuremõisa külas.
Kirikuaia lõunaosas asub 1936. aastal missionär Lars Johan Österblomile pühendatud mälestussammas. Österblom saabus Vormsile 1873. aastal. 13 aasta jooksul, jättis ta rahva harimisse, kasvatusse ning ellu märgatavad jäljed. Ta asutas kolm kooli ja mitmeid palvemaju. 1887. aastal oli Österblom sunnitud saarelt lahkuma.
“TUULE” on kaunis parvesaun Vormsi saarel, Hullo lahes, Rumpo rannas.
Vormsi raamatukogu ajaloost on teada 2 erinevat asutamisaega: 1919. aastal asutati siin rootsikeelne ning 1924. aastal eestikeelne raamatukogu. Nagu praegugi, asus ka tollane raamatukogu kooliga ühe katuse all. Laenutada sai kõike kogudes leiduvat – nii raamatuid kui käsikirju.
Rahvamaja on eelkõige mõeldud saare oma üritusteks ja tegevusteks, kuid vabade aegade olemasolul ja korraldatava ürituse sobivusel saab seda rentida koolitusteks, konverentsideks jmt üritusteks. Kasutada saab seejuures suurt ekraani ja projektorit, 100 tooli ja 10 kokkupandavat lauda ning tellida kohvipause.
Vormsi saar on Eesti vabakogudusliku liikumise üks lähtekohti. 1873. aastal saabus Vormsile Rootsi Evangeelse Aliansi misjonär Lars Johan Österblom.
Siin toimuvad suvised laadad.
Vormsi (Saxby) tuletorni 27meetri kõrgusel plinkiv tuli juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on ühtlasi oluline dominant Vormsi kultuurimaastikul. 1864. aastal valminud torn on meie randade vanim Gordoni süsteemi järgi malmosadest monteeritud tuletorn.
Suuremõisa külas asuvad Hollandi tüüpi tuuliku varemed.
Magnushofi glämping asub vana Magnushofi mõisa pargi põlispuude all, ümbruses mõisa kompleksi varemed. Lähedal asub Prästvike jäev koos allikatega, Huitbergi mägi ja muidu ilus Vormsi puutumata loodus.
Pakume majutust privaatses Sviby sadamakülas. Ettetellimisel saun.
Free exhibition of large format pictures from the history of Vormsi, located in the front yard of Larsa farm, Sviby village.
Saarel on olemas telkimisplats, mis asub Sviby’s. Telkimise hinnakirjaga saate tutvuda: www.svibyrent.ee. Matkabussi ja autokaravaniga saab samuti pöörduda Sviby Rendi poole.
Vaatetorni majad asuvad Vormsi läänerannikul looduskaitse all oleval paesel kaldal ning annavad oma külastajale unikaalse võimaluse nautida loodust väga vahetul, kuid samas mugaval viisil.
Vormsi savitoas toimuvad erinevad keraamikakursused kõikidele huvilistele. Kui ise käsi saviseks ei taha teha, siis leiab siit ka valmis keraamikat.
6 voodikohaga kämping Vormsi saarel, Hosby külas.
Norrby ülemine tuletorn on enne II maailmasõda ehitatud tornidest suurim, selle läbimõõt 3 ja ehituskõrgus 34 meetrit.
Accommodation in two cabins with a kitchen. There are 4 beds in each with the possibility of an extra bed. There are two other rooms on the sauna house and on top of the storage house. Diby Camping accommodates up to 19 people.
Vormsi massaažituba peab Tiit Adams, kes on massööritööd teinud kuus aastat. Võimalik on saada Jaapani päritolu Shindo massaaži, mis põhineb inimese energiakanalite mõjutamisel läbi punktivajutuste ja massaaži; Tai massaaži (Nuad bo rarn), mida võib ka nimetada passiivseks joogaks ning Rootsi klassikalist massaaži, mis on üldmassaaž erinevate looduslike õlidega.
Alumise tuletorni kõrgus on 22 meetrit ja läbimõõt 2 meetrit.
Vormsi viimase paruni Otto Friedrick Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi ehk Parunikivi asub Hullo külas pisut metsa sees. Kivi ümbermõõt on 20,6 m ja kõrgus 2,4 m ning maht 40 m3 (H. Viiding, 1986). Seltsimaja juurest suurelt teelt osutab sellele ka vastav viit. Rahvajuttude kohaselt olevat Vormsi viimane parun armastanud selle kivi juurde jalutuskäike teha. Kivile on raiutud tekst: „Isale armastavatelt poegadelt“.
Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati ka kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha.
Sarapuu Puhkemaja on avatud aastaringselt.
Kuigi jalgrattaga matkamine Vormsil on vaieldamatult parim valik, ei pruugi see alati kõigile sobida. Kas on peres liiga väikesed lapsed või pole füüsiline vorm enam päris olümpiavormis. See aga ei tähenda seda, et saar nägemata jääks.
Tule ja proovi Vormsi Talumuuseumis sepatööd, kui on soov teha omale mõni õnnenael, nagi või muu meelepärane tarbeasi!
Ehe ja ainulaadne suvine öömaja Vormsi saarel, Hosby küla rannas. Idülliline külalistemaja „Smesa Ait“ pakub majutust koos sauna ja kümblustünni mõnudega kuni seitsmele külalisele! Oodatud on ka kõik neljajalgsed sõbrad.
Kui oled väsinud põõsas sääskede toitmisest ja sooviksid aerutada nagu vana indiaanlane, siis tule rendi SUP laud ja värskenda ennast kaunites Vormsi randades.
Kiosk, suveniirid, telkimine, paadi- ja rattalaenutus.
Magnushofi mõisasüdames asuv vastvalminud palkmaja pakub ööbimiskohti kuni 7 inimesele ja soojemal ajal võimalus lisaks aidamajas ööbida kuni 4 inimesel.
Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.
Vormsi Suvila on uus ja äsja valminud, tänapäevaste võimalustega mugav majutuspesa, mis sobilik aastaringseks kasutuseks. Täpselt selline maja nagu vaja!
Borrby (esmamainitud 1526 – Borchbuet, Borehbue, Borbw, Boorby). Küla asutasid Soome immigrandid, kes erinevatel andmetel võisid pärineda Borgåst, Borgbyst Helsingis, Bergö linnast Soomes või Sibbost Uusimaal. Küla ise asub künkal, mida nimetatakse kabelikünkaks (Kabolbackan).
Fällerna (Fellen, Fäll- Engen, Pellen, Pellana) on ainus metsaküla Vormsil (ei paikne mere lähedal). Nimi tuleb rootsikeelsest sõnast fälla, fälle – raiesmik, mis tähendas arvatavalt lihtsalt raiesmaaküla. Naaberkülades kutsuti paika selle ilusa, metsaga ümbritsetud asukoha tõttu ka Munakollaseks – Äggulan.
Hosby Hosby (nimekuju ka Hosbi) külas oli kunagi 19 talu ja 85 elanikku. Ühendustee ringteelt Hosby külla kulgeb läbi Söderby küla ning pöördub enne Pikneri talu hooneid. Hosby on saare üks nooremaid külasid, asutatud pärast seda, kui Vene kroonu ostis Stackelbergide mõisad.
Hullo (Hully, Hurro, Hullaby, Hulu, ürikutes mainiti küla esmakordselt 1540) küla saare keskpunktis kujunes 20. sajandi algul Vormsi saare ja kohati lausa kogu Eesti rootslaste asustuse keskpunktiks. See oli ilusaim, puhtaim ja kuivem küla, mille elanikke peeti kõige rikkamateks. Kaunis mets ja liivaranna lähedus tegid ta sobivaks ka suvituskülana, kus on läbi aegade asunud kõik saare tähtsamad asutused, sh poed, koolid, vallavalitsus, raamatukogu, postkontor jms.
Maja asub Hullo keskuses vaikses metsatukas. Lähedal on Parunikivi, disgolfi rajad, seikluspark lastele, Vormsi Kaubamaja, külaplats külakiigega, kõrts Krog No. 14.
Kõht täis Vormsi moodi!
Vormsi kooli ajalugu ulatub 1873. aastasse, kui avati esimesed koolid. Praegune koolimaja sai valmis 1937. aastal, mil õppetöö toimus rootsi ja eesti keeles. Alates 2005. aastast on kooli ja lasteaia nimi Vormsi Lasteaed-Põhikool.
On ta kõrts, kohvik või restoran? Loodetavasti leiab igaüks Krogist selle, mida ta sealt leida on lootnud. Krog №14 on üks mõnus koht, kus aeg jääb seisma. Hea koht, kus lõuna ajal istuda ja jalga puhata, õhtul üksteisele päeva jooksul kogunenud elamustest pajatada või nädalalõpus tantsu keerutada. Kõige selle juurde muidugi maitsev toit ja kosutav jook.
Vormsi saare keskosas asub Prästvike järv. See on kunagine merelaguun, mis on praeguseks suures osas roogu kasvanud. Järv on säilitanud oma tähtsuse rannikumere kalade koelmu- ja turgutusalana. Järve linnustik on arvukas ja mitmekesine. Vaiksetel kevadõhtutel võib siin kuulda häälitsemas hüüpi (Botaurus stellaris).
Rumpo Mäe Talu on sobiv koht puhkuse veetmiseks, seminaride, õppepäevade, loome- ja looduslaagrite korraldamiseks.
Rälby tuulik asub Vormsi saare põhjaosas, ringtee ääres,– veidi enam kui kilomeetri kaugusel Rälby lahest. Tuulik on suviti kõigile avatud, seal saab osta käsitööd ja tutvuda tuuliku hingeeluga. Võimalus tellida giidi külaga tutvumiseks.
1604. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli Magnus Brümmer. Sellest ka küla rootsikeelne kohanimi Magnushof.
Käsitöötuba Hullo külakeskuses on avatud: 1. juunist 30.juunini K-P kell 11-17 1.juulist 31.augustini K-E kell 11-17 Hooajavälisel ajal avame eelneval kokkuleppel.
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustel on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.
Söderby (Suderbwe, Süderby, Sörby) ehk Lõunaküla oli kuni 1753. aastani samanimelise mõisa põhiküla. 20. sajandi algul prooviti seal soola toota.
Vormsi bussiliin nr 37 sõidab mööda Vormsi 8-kujulist asfaltteed ja bussiajad on sätitud praami graafiku järgi.
Diby (Dödderby või Dudderby, aga ka nimekujud Duederbw, Dudder By) küla paikneb 7 hektari suuruse madaliku, Dibyträski ääres, mis maapinna kerkimise tulemusena on järveks muutunud. Seega on küla ilmselt oma nime saanud just tolle järve (Diby träs) järgi, mis on ka sookurgede rändeaegseks peatuspaigaks.
Diby poolsaar on rikas haruldaste ja kaitsealuste käpaliste poolest. Hõredas loometsas kasvab kuldking ja valge tolmpea. Poolsaare ida ja lääneosas esinevad lubjarikkad rannikuniidud on kärbesõie, hariliku muguljuure, laialehise neiuvaiba jt. kasvualaks. Alale annavad maastikulise omapära rähkne karstiilmeline pinnas ja jändrikud rabamände meenutavad puud. Poolsaarel asuv madal roostunud Diby järv on sookurgede rändeaegseks peatuspaigaks.
Förby (Voerbue, Föderby, Forby) tähendab tõlkes Eesküla. See oli rahvarohke küla, mille elanikud kasvatasid kartulit, mida müüsid Rootsi. Küla on arvatavasti nime saanud sarnaselt nagu Saxby – samanimelise (Förby) küla järgi Uusimaal Soomes.
Kersleti (Kärrslätt, Kyrresleven, Kirchlätt, Kyrschlept) küla elanikud pidasid end Vormsi esimesteks asukateks. See on varasem kirikuküla, kus asus omal ajal saare suurim palvemaja. 18. sajandi teisel poolel on siin proovitud päikesesoojuse abil mereveest soola aurutada. Katse ebaõnnestus, aga seda meenutab kohanimi Doktor`s Krobba (rootsi k doktori nurk) merekäärus.
Norrby (Norbue, Norbwe, Nörby, esmakordselt mainitud 1540) ehk Põhjaküla oli koos Söderbyga kuni 1753. aastani Söderby mõisa valduses ning moodustas koos samanimelise külaga kaksikküla (Norrby-Söderby). Siin asusid kaks sihttuletorni (Norrby alumine ja ülemine majakas), millest ülemine oli enne I maailmasõda suurim Eestis. Need tuletornid määravad Eesti randade pikima liitsihi, mis ulatub Osmussaare ja Põõsaspea neeme vahelisest väinast Ramsi sihituledeni Voosi kurgus - pikkus ligi 11,5 miili. Esimese maailmasõja aegu ehitatud puitsõrestik-tornid asendati 1935. a silindriliste raudbetoontornidega. Tornid on valged, ülemine torn on 32 m ja alumine 24 m kõrge.
Rumpo (Rump, Rompa By, Rumppabi) on asutatud Rumpo poolsaarele ehk Rumpo ninale. Sellest tulenevad ka tema eestindatud nimetused taga- ja sabaküla. “Rump“ tähendab rootsi keeles saba ja merre minev kitsas riba tõepoolest pisut meenutab seda. Rumpo elanikud elatusid peamiselt kalapüügist ning neid peeti Vormsi kõige kenamateks ja lahkemateks inimesteks.
Rälby (Reuelbue, Räwall, Reuffel By) on osade seletuste kohaselt nime saanud Tallinnast (endise nimega Reval) ja sealt saabunud asukatelt, sest üks küla varasematest nimedest oli ka Rewalby.
Saxby (Saxben, Saxeby) on üks vanimaid külasid saarel. Russwurmi järgi on selle küla elanikud saabunud Soomest, kus Porvoo linna lähistel on Saxi-nimeline asula, kus aga Sax tähistab hoopis (saksa) kaupmehi.
Suuremõisa (Magnushof) on Vormsi ainus eestikeelse nimega küla, kus võib näha kunagise mõisa varemeid ja riismeid vanast pargist. Küla varasem rootsikeelne nimetus oli Bussby, kuid seoses mõisa ehitamisega külla nimetati see mõisa rajaja Magnus De La Gardie järgi Magnushofiks.
Sviby See on olnud Vormsi üks suuremaid külasid, mis erineb teistest saare küladest suurema majadevahelise kauguse poolest. Küla on kaks korda üle elanud suure tulekahju (1825 ja 1932) ning seetõttu praegu ka tuleohutumalt üles ehitatud.
Vaata pilte Vormsi minevikust.
Smen ehk sepakivi on suurim saare siseosa rändrahnudest. Kivi asub Borrby küla Knutersi talu endisel heinamaal ja on 22,6 m ümbermõõduga ja 4,2 m kõrgune. Järskude külgedega alasit meenutav tahukakujuline rabakivigraniidist rahn. Lagi on kaldtasane, mis laskub edelasse. Kivil kasvab rohkesti samblikke. Rahnu kirdeosa on jäänud peaaegu maapinnale, kaguosa istub arvatavasti kuni 1,5 m sügavuselt maa sees. Rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 keeva veega ja kivide loopimisega