Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustes on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.
Rändrahn Norrby külas. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,6 m, ümbermõõt 25-30 m. Kivi on rabakivigraniidist ja asub Kerkgrunne saare põhjaservas rannavees ning on hõlpsasti leitav. Kivi jääb Väinamere hoiualale. Iseloomulik tunnus on rahnu idaosas 1851. aasta veeseisu märkiv kriips.
Smen ehk sepakivi on suurim saare siseosa rändrahnudest. Kivi asub Borrby küla Knutersi talu endisel heinamaal ja on 22,6 m ümbermõõduga ja 4,2 m kõrgune. Järskude külgedega alasit meenutav tahukakujuline rabakivigraniidist rahn. Lagi on kaldtasane, mis laskub edelasse. Kivil kasvab rohkesti samblikke. Rahnu kirdeosa on jäänud peaaegu maapinnale, kaguosa istub arvatavasti kuni 1,5 m sügavuselt maa sees. Rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 keeva veega ja kivide loopimisega
Kersleti küla lähedal metsas asuva Hundikivi ümbermõõt on 18,7 m ja kõrgus 2,5 m. Nelinurkse pôhiplaaniga, tasase laega lapik rahn on kohati kaetud samblikega. Kivi läbib suur horisontaalne lôhe.
Vormsi viimase paruni Otto Friedrick Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi ehk Parunikivi asub Hullo külas pisut metsa sees. Kivi ümbermõõt on 20,6 m ja kõrgus 2,4 m ning maht 40 m3 (H. Viiding, 1986). Seltsimaja juurest suurelt teelt osutab sellele ka vastav viit. Rahvajuttude kohaselt olevat Vormsi viimane parun armastanud selle kivi juurde jalutuskäike teha. Kivile on raiutud tekst: „Isale armastavatelt poegadelt“.
Vormsi saare keskosas asub Prästvike järv. See on kunagine merelaguun, mis on praeguseks suures osas roogu kasvanud. Järv on säilitanud oma tähtsuse rannikumere kalade koelmu- ja turgutusalana. Järve linnustik on arvukas ja mitmekesine. Vaiksetel kevadõhtutel võib siin kuulda häälitsemas hüüpi (Botaurus stellaris).