Borrby (esmamainitud 1526 – Borchbuet, Borehbue, Borbw, Boorby). Küla asutasid Soome immigrandid, kes erinevatel andmetel võisid pärineda Borgåst, Borgbyst Helsingis, Bergö linnast Soomes või Sibbost Uusimaal. Küla ise asub künkal, mida nimetatakse kabelikünkaks (Kabolbackan).
Fällerna (Fellen, Fäll- Engen, Pellen, Pellana) on ainus metsaküla Vormsil (ei paikne mere lähedal). Nimi tuleb rootsikeelsest sõnast fälla, fälle – raiesmik, mis tähendas arvatavalt lihtsalt raiesmaaküla. Naaberkülades kutsuti paika selle ilusa, metsaga ümbritsetud asukoha tõttu ka Munakollaseks – Äggulan.
Hosby Hosby (nimekuju ka Hosbi) külas oli kunagi 19 talu ja 85 elanikku. Ühendustee ringteelt Hosby külla kulgeb läbi Söderby küla ning pöördub enne Pikneri talu hooneid. Hosby on saare üks nooremaid külasid, asutatud pärast seda, kui Vene kroonu ostis Stackelbergide mõisad.
Hullo (Hully, Hurro, Hullaby, Hulu, ürikutes mainiti küla esmakordselt 1540) küla saare keskpunktis kujunes 20. sajandi algul Vormsi saare ja kohati lausa kogu Eesti rootslaste asustuse keskpunktiks. See oli ilusaim, puhtaim ja kuivem küla, mille elanikke peeti kõige rikkamateks. Kaunis mets ja liivaranna lähedus tegid ta sobivaks ka suvituskülana, kus on läbi aegade asunud kõik saare tähtsamad asutused, sh poed, koolid, vallavalitsus, raamatukogu, postkontor jms.
Kersleti (Kärrslätt, Kyrresleven, Kirchlätt, Kyrschlept) küla elanikud pidasid end Vormsi esimesteks asukateks. See on varasem kirikuküla, kus asus omal ajal saare suurim palvemaja. 18. sajandi teisel poolel on siin proovitud päikesesoojuse abil mereveest soola aurutada. Katse ebaõnnestus, aga seda meenutab kohanimi Doktor`s Krobba (rootsi k doktori nurk) merekäärus.
Norrby (Norbue, Norbwe, Nörby, esmakordselt mainitud 1540) ehk Põhjaküla oli koos Söderbyga kuni 1753. aastani Söderby mõisa valduses ning moodustas koos samanimelise külaga kaksikküla (Norrby-Söderby). Siin asusid kaks sihttuletorni (Norrby alumine ja ülemine majakas), millest ülemine oli enne I maailmasõda suurim Eestis. Need tuletornid määravad Eesti randade pikima liitsihi, mis ulatub Osmussaare ja Põõsaspea neeme vahelisest väinast Ramsi sihituledeni Voosi kurgus - pikkus ligi 11,5 miili. Esimese maailmasõja aegu ehitatud puitsõrestik-tornid asendati 1935. a silindriliste raudbetoontornidega. Tornid on valged, ülemine torn on 32 m ja alumine 24 m kõrge.
Rälby (Reuelbue, Räwall, Reuffel By) on osade seletuste kohaselt nime saanud Tallinnast (endise nimega Reval) ja sealt saabunud asukatelt, sest üks küla varasematest nimedest oli ka Rewalby.
Saxby (Saxben, Saxeby) on üks vanimaid külasid saarel. Russwurmi järgi on selle küla elanikud saabunud Soomest, kus Porvoo linna lähistel on Saxi-nimeline asula, kus aga Sax tähistab hoopis (saksa) kaupmehi.
Suuremõisa (Magnushof) on Vormsi ainus eestikeelse nimega küla, kus võib näha kunagise mõisa varemeid ja riismeid vanast pargist. Küla varasem rootsikeelne nimetus oli Bussby, kuid seoses mõisa ehitamisega külla nimetati see mõisa rajaja Magnus De La Gardie järgi Magnushofiks.
Diby (Dödderby või Dudderby, aga ka nimekujud Duederbw, Dudder By) küla paikneb 7 hektari suuruse madaliku, Dibyträski ääres, mis maapinna kerkimise tulemusena on järveks muutunud. Seega on küla ilmselt oma nime saanud just tolle järve (Diby träs) järgi, mis on ka sookurgede rändeaegseks peatuspaigaks.
Förby (Voerbue, Föderby, Forby) tähendab tõlkes Eesküla. See oli rahvarohke küla, mille elanikud kasvatasid kartulit, mida müüsid Rootsi. Küla on arvatavasti nime saanud sarnaselt nagu Saxby – samanimelise (Förby) küla järgi Uusimaal Soomes.
Rumpo (Rump, Rompa By, Rumppabi) on asutatud Rumpo poolsaarele ehk Rumpo ninale. Sellest tulenevad ka tema eestindatud nimetused taga- ja sabaküla. “Rump“ tähendab rootsi keeles saba ja merre minev kitsas riba tõepoolest pisut meenutab seda. Rumpo elanikud elatusid peamiselt kalapüügist ning neid peeti Vormsi kõige kenamateks ja lahkemateks inimesteks.
Sviby See on olnud Vormsi üks suuremaid külasid, mis erineb teistest saare küladest suurema majadevahelise kauguse poolest. Küla on kaks korda üle elanud suure tulekahju (1825 ja 1932) ning seetõttu praegu ka tuleohutumalt üles ehitatud.
Söderby (Suderbwe, Süderby, Sörby) ehk Lõunaküla oli kuni 1753. aastani samanimelise mõisa põhiküla. 20. sajandi algul prooviti seal soola toota.